Ühel kaunil esmaspäevasel päeval otsustasid poisid, et teevad endale head-paremat süüa.
Koorisid siis palju kartuleid ja porgandeid ja kaalikaid ja ostsid ka ilusa suure lihatüki, mille nad siis ahju panid ja valmistasid endile isuäratava ahjuprae. Ise olid nad nii uhked, sest nagu tudengid ikka, siis enamasti ostsid ka nemad Herne poest nt valmis pitsa. Või midagi muud taolist.
Järgnes mitu head päeva, või isegi nii umbes nädal. Keegi vahepeal ahju ei kasutanud. Kui meie Andra ja Sandraga siis nädal hiljem ahjus süüa tahtsime tegema hakata, siis ei avanenud sealt kuigi meeldiv vaatepilt.
Poisid olid veidi oma uhket ahjupraadi söönud ja ülejäänud siis tagasi ahju lükanud ja lihtsalt ära unustanud. Toit hallitas ja mädanes ja oli igatpidi õudne.
Toidu nad suutsid ahjuplaadi pealt minema visata, aga ahjuplaat ise seisis mustana ka veel ma pakun et umbes nädala, kui mitte rohkem.
Tundub, et üliõpilased siiski ei kannata tühja kõhtu, kui võivad oma toidu lihtsalt ära unustada :D
Koorisid siis palju kartuleid ja porgandeid ja kaalikaid ja ostsid ka ilusa suure lihatüki, mille nad siis ahju panid ja valmistasid endile isuäratava ahjuprae. Ise olid nad nii uhked, sest nagu tudengid ikka, siis enamasti ostsid ka nemad Herne poest nt valmis pitsa. Või midagi muud taolist.
Järgnes mitu head päeva, või isegi nii umbes nädal. Keegi vahepeal ahju ei kasutanud. Kui meie Andra ja Sandraga siis nädal hiljem ahjus süüa tahtsime tegema hakata, siis ei avanenud sealt kuigi meeldiv vaatepilt.
Poisid olid veidi oma uhket ahjupraadi söönud ja ülejäänud siis tagasi ahju lükanud ja lihtsalt ära unustanud. Toit hallitas ja mädanes ja oli igatpidi õudne.
Toidu nad suutsid ahjuplaadi pealt minema visata, aga ahjuplaat ise seisis mustana ka veel ma pakun et umbes nädala, kui mitte rohkem.
Tundub, et üliõpilased siiski ei kannata tühja kõhtu, kui võivad oma toidu lihtsalt ära unustada :D
No comments:
Post a Comment