Tule tagasi elekter, ükski pirn ei põle

Täna hommikul läks alumisel korrusel 6 korda!! elekter ära, samal ajal kui Sandra tahtis kõigest teevett keema ajada. Mis toimub? Elektriarved on ka nii suureks kasvanud...
Me kahtlustame lausa elektrivargust :D Supilinnas oleks ju selline sõbralik elektrivargus täiesti võimalik..
Sharing is caring.
Toas olevad puud lähevad ka nagu soojad saiad. Hmm..sõna "soe" pole ikka väga pikka aega kasutanud...

Püsitus on ka alumise korruse külmarekord ja selleks on  *drums* VIIIIIIIIIIIIIIIIIIS KRRRAAADIIIIIII!

It's freeeeeeezing!

Meil on siin majas nii külm, et jube. All korrusel on päris ausalt ka 8 kraadi. Kütame küll iga päev, aga see ei aita.

All külmus köögi kraani toru ka tagatipuks ära. Ehk siis nüüd peseme nõusid vannitoas. Mis on jube. Kohutav. :D Ülevalt saab õnneks radiaatoritega enam-vähem talutava temperatuuri saavutada.

Täna saime jälle ühe hiire ka kätte. Seekord oli minu ja Sandra kord ta hiirelõksu küljest ära koristada. See oli kohutav, aga kuidagi saime ikkagi hakkama. Põhiliselt tegi seda ikkagi Sanja :D
Kuna täna ei pidanudki tööle minema, siis vaatasime hoopis sõpru kogu õhtu. Ja sõime muidugi kõike paremat.

Majas on praegu nii vaikne ka, poisse pole ja selline tunne on nagu oleks kogu aeg üksi kodus. Eile õhtul enne magamajäämist oli veits õudne isegi :D Elekter läks ka korra ära... aga Andra, supernaine nagu ta on, sai tagasi selle.
Niiet olemegi ainult neljakesi Hernes - kütame, külmetame ja ootame paremaid päevi.

Hiir hüppas ja plakat kinnitus

 Tere,

Viimasel ajal on maja päris külm. Üritame kütta nii hommikul kui õhtul. Puud saavad otsa ja siis saavad muud asjad otsa. WC paber saab kiiresti läbi ja siis järgmised 24h on täielik pinge majas üleval, et kes seda juurde ostma läheb. Tavaliselt läheme mina, Kadri või Sandra kui näeme, et hakatakse majapidamispaberit selle asemel võtma. Siis tuleme poest ja näeme, et õli on otsas ja siis näeme, et midagi on palju ja ajab lausa üle ja see on prügi prügikastis. Kui hommikul tahad prügikasti midagi juurde poetada lootes, et see prügikuhi seal varisema ei hakka siis hüppab sealt tagatipuks ka hiir välja.
Täna panimegi uuesti hiirelõksu üles :) Mwhahahahahaaaa.
Alguses oli hiiretapp kui selline meie jaoks väga õudne kuid peale seda kui me ühe päevaga 3 hiirt kätte saime on see nagu titetegu. Tookord kui panime hiirelõksu esimest korda üles, varastas hiir söögi aga lõks lahti ei läinud. Teist korda sama jama. Peale seda andsin alla ja jätsin ilma söögita hiirelõksu niisama üles.
Ja ime juhtus. Hiir oli järgmisel päeval lõksus :D Samal hetkel hakkasin prügi välja viima ja nägin, et prügikoti ja kasti vahel oli veel üks. See oli väga hirmus hetk ja ma hakkasin paaniliselt Kadrit hüüdma, kes palavikuga voodis oli. Kadril läks kaua kolmandalt korruselt allatulemisega aega ja nii ma seisin seal prügikott ühes käes, ise samal ajal jälgisin, et paanikas olev hiir üle ääre ei hüppaks.
See oli väga jube ikka :D Lõpuks saime Kadriga hiire siiski purki ja hiljem viisin ta paar tänavat edasi ja lasin vabadusse. Loodetavasti leidis ta uue sooja kodu, täis prügikastiga.

Kuna minu kursus (Meedia-ja reklaamikunsti osakonna 4.kursus Tartu Kõrgemas Kunstikoolis) korraldab videonäitust "Nurk" siis oli minu ülesandeks täna  plakatid linna peale üles panna.
Laenasime majakaaslase Fredi autot ja läksime Sanja ja Kadroga sõitma. Kõigepealt oli vaja osta klambripüstol, mida me hiljem kaua tööle ei saanud :D Naised..
Siis käisime ostsime majja kõike mis oli jälle otsa saanud. Siis käisime kõik Tartus olevad plakatiseinad läbi.
Sanja peatas auto...me hüppasime välja ja jooksime kohani---klammerdasime ja kiiresti, sest väga külm oli----jooksime autosse ja karjusime Sanjale "GO GO GOOOOOO" ja Sanja andis gaasi nagu hull. Herne tänava nurgal lausa driftis.
See oli väga põnev plakatiseiklus. Kõik toimus õhtuhämaruses ja meil oli tume kaubik.

Jõudsime tagasi ja olime näljased kui hundid. Nüüd on kõhud täis ja maja soe :)

 Kas homme retrotada või mitte retrotada ?

Mõned pildid ka siis, et aimu oleks.

Meie tuba sügisel (nüüd juba muutunud)

Õunu kuivatasime lae all

Siis kui keskel toas oli nii palju ruumi ja üks mängulaud.
(Vasakult: Kaia, Sandra, Kadri)

Jõulude ajal teeme kõvasti piparkooke.

Meie parim kass kes varsti koju tagasi tuleb.

Näeb välja nagu eel-Retro

Järgmise korrani!

Andra 

Karm elu

Lähen üle 2 nädala Hernesse...

Kraanikauss on ääreni nõusid täis. Ja mitte ainult nõusid. Kraanikausi ääreni ulatub ka must rasvane vesi, väga vähe jääb puudu, et see üle ääre voolama hakkaks. Ja nõud ei ole mitte ainult kraanikausis, köögi laud ja kõik kapid on musti nõusid täis. Kapis on pmst üks puhas taldrik ja tassidest on niikuinii koguaeg puudus. Oma nõusid pesime vannitoa kraanikausis.

Majas on selle 2 nädala jooksul elanud 2 poissi, kellest üks läks just nüüd 2 nädalaks ise ära. 

Seega, võtsime Andraga kätte ja pesime kõik selle laga ära. See oli lihtsalt kohutav. Nõud olid lihtsalt paksu rasvakihi all. Kraanikausi põhjast ei tulnud mitte midagi meeldivat vastu – põhimõtteliselt oleks võinud seal olevatest toidujäänustest kõhu täis saada. Sealt tuli välja suur toiduportsjon – veidi riisi ja makarone, kurki ja kaerahelbeid. 

Ausalt, ma olen töötanud hooldekodus ja näinud igasuguseid kohutavaid asju...aga see oli hullem. Lasime terve köögi des-ainega üle ja kraanikaussi ohtralt torusiili :D

Õhtul...hakkas üks poistest kooki tegema. Selle käigus, nagu ikka juhtuda võib, tilkus tal pliidile ja kapile kreemi, munavalge kukkus kausist mööda jne jne. Enne kui magama läksin, ütlesin talle veel, et ta enda järgi hiljem kindlasti ära koristaks. Mis te arvate, mida ma hommikul ärgates nägin? Kõik oli jäetud täpselt sinna, kuhu eelmisel õhtul kukkus. 

Ilmselgelt arvavad poisid, et kui hapukoore või piimapakil otsad ära lõigata kukuvad need lauale ja hiljem koristavad väikesed haldjad ja päkapikud need ise ära.
Kõiksugu purgikaaned jäävad ka ilusti laua peale. Nüüd ei tee me muud kui viskasime kõik nende prahi neile külmkappi.
Üks väike konks on ka selle juures. Tüdrukutel on eraldi külmkapp poistest ja kui me avame nende külmkapi siis tuleb sealt sellist laibalõhna, et minesta kasvõi sinna külmkapi ette ära.

Hoiame kõvasti hinge kinni ja jookseme siis üles voodijalutsisse jumalat tänama, et meil pole ühist külmkappi.

Honey, it's Retrotime!

Kolmapäevast. Retro muidugi. Enne kui teised siia jõudsid, valmistasime Andraga ette vesipiibu ja juustusaiad. Helina tõi seekord tavapärase Punamütsikese (Laua viin) asemel hoopis saaremaa.

Saage tuttavaks Helinaga, meie tihe külaline Lepikust!

See oli ääretult suur pettumus, järgmine kord enam andeks ei anna. Villu saabus varsti koos oma ameerika sõbraga. Veidi hiljem tuli ka Timo, kellele Andra hakkas koheselt punamütsikest sisse kallutama. Tegime terve õhtu tobedaid pilte ja mõnus istumine oli. Rääkisime juttu ja tegime nalja.

Lõpuks poole ühe ajal siis liikusime välja ja Illukasse. Sinna jõudes juba hea muusika käis ja mina ning Helina läksime kohe tantsima. Juurde tuli mingi väga väikest kasvu poiss, kes kohe jalga keerutama hakkas ja üldse väga energiline oli. Liiga energiline :D Keerutas seal Helinat edasi ja tagasi ja igat pidi. Helina tantsis viisakusest veidi aega, aga kohe kui võimalust nägi, siis põgenes. Veidi hiljem leidis ta aga juba uue poisi. Ja mitte üldse sellise, kelle eest põgenema oleks pidanud - nad tantsisid terve õhtu koos ja me kõik kiitsime selle heaks, nad sobisid :D Mingi täitsa kena ajaloolane oli see, küsis Helinalt numbrit ka pärast.
Vahepeal läksid Timo ja Villu lava peale tantsima - tegid maailma ägedaimaid tantsuliigutusi, kuni turva tuli ja nad minema ajas :D Õhtu oli väga tore ja lõpuks kohtusime ka ühe väga kena arstitudengiga :D Peale retrot läksime Fastersisse süüa ostma, aga vahepeal jõudis Timo veel Tartut avastada ja kõigest ettejuhtuvast pilte klõpsutada.
Järgmisel hommikul ärkasin mina esimesena, juba kell 10. Hakkasin pannkooke teistele tegema ja kliinilise keemia arvestuseks õppima. Lõpuks kui teised ka üles said, vaatasime telekat, sõime hommikust ja külmetasime allkorrusel nii mis hirmus. Siin majas on nii külm, et õudne. Küta palju tahad, sooja ikka ei saa.
Lõpuks läksin mina kooli ja sõbrad sõitsid Tallinnasse tagasi. Andra jäi koju magama ja looderdama. Okei, tegelt ta hiljem ikkagi vedas ka end kooli.
Õhtul rääkis Fredi, et Timol oli vist hommikul ka väga halb olla olnud millalgi, ta oli kraanikaussi roopinud :D Meie seda ei kuulnud ega näinud (jumal tänatud selle eest), aga ... jah :D

Sellised need meie traditsioonilised kolmapäevad on. Tavaliselt muidugi laagrikaid (meie kodukandi inimesi) pole, aga Retro on alati :D

Tahaksime muidugi tihedamalt postitusi teha ja kavatseme ka üldist Supilinna elu kirjeldada. Mõned lood meie maja elust on juba peaaegu valmis ka, üritame need varsti postitada!
Täna muide kolis uus majakaaslane ka sisse, seekord tüdruk. Kuna nüüd on tüdrukute ülekaal, siis loodame, et nüüdsest on lihtsam puhtust ja korda hoida :)

Tea party!

Õhtul käisime Helinaga korra linnas ja tagasi tulles pidime ikka Wernerist läbi minema, et Nõhu kooki saada. Helina on muide meie sõbranna, kes elab ka Supilinnas, aga Lepiku tänavas pisikeses korteris.
Tulime siis meile kooki sööma ja teed jooma ja nagu ikka, juttu rääkima.

Teemad kiskusid väga põnevaks ja intrigeerivaks - töö, mehed, nõiad - ja lõpuks lausa hirmsaks. Nimelt tuli välja, et Helina korteris ilmselt kummitab. Seega ei ole mitte mõeldamatu, et ta millalgi hoopiski siia hernesse kolib. Sellega seoses tuli meelde ka sügisene uudis vastasmaja muumiast: http://www.ohtuleht.ee/553136/tartus-leiti-korterist-mumifitseerunud-surnukeha
Oh, kui tore on nüüd magama minna!
Loodan, et muumia Leol täna siia asja pole…

Head ööd!

Algus

Elame Supilinnas 3-kordses majas. Igal ühel on oma pesa, aga nii mõnelgi toal puudub uks, nt kolmandal korrusel elame meie ja üks poiss, meie tube eraldab vaid õhuke kardin, mis ilmselt väljastpoolt ka läbi paistab. Kolmanda korruse trepi all elab samuti üks poiss - see on läbikäidav tuba. Teiste tubadel on uksed ees, poiste toal on veel lisaks ka oma vannituba. All korrusel on suur köök ning hubane elutuba ilusa kaminaga. Maja iseenesest on väga armas ja mõnus ning meeldib alati kõigile külalistele, kes imestavad, et kuidas me siia seitsmekesi ära mahume. Võib öelda, et meid on küll palju, aga enamus ajast on tunne, nagu oleksid üksi kodus (välja arvatud mõnel ööl). Samuti pole imekombel tekkinud vannitoajärjekordi.
Mitme aasta jooksul on siin elanud väga erinevaid inimesi - hetkel oleme jäänud siia kuuekesi, kuid alles eelmisel poolaastal oli meid siin 7 ja võiks öelda, et see oli ka kõige kirevam aeg siin elamise jooksul. 4 poissi ja 3 tüdrukut - ütleme nii, et asi läks käest ära…igas mõttes: liiga lärmakad peod, mis häirisid ka naabreid, anomaalia, räpasus, kaos ja pesemata nõud jne jne. 
Siia elama asudes polekski arvanud, et ees ootab selline seiklus!