Kolmapäev...

Tsao,

Tänane päev läks uskumatult kiiresti. Minul on jäänud nüüd kaks päeva Tartus olla ja siis lähen Tallinnasse tööle. Üritan lõpetada samal ajal, eks näis kuidas see välja hakkab nägema.
Hirmus kahju on ikka minna küll.

4 aastat Tartus ja 3a sellest Supilinnas läks NII KIIRESTI!!!
Mina olen üks nendest inimestest kellele meeldib Tartu kindlasti rohkem kui Tallinn, kuigi ma olen Tallinna lähedalt pärit. Jääksingi siia, kuid Tallinnas on töö puhul natuke paremad väljavaated.
Nii head mälestused jäävad Herne majast, Supilinnast ja Tartust maha :")

Teised läksid retrole ja mina jäin koju. Ei olnud kuidagi tuju minna, niigi vähe saan siin meie toas olla.
Hea rahulik on olla. Täielik vaikus :D Kedagi pole kodus...väga imelik selle maja puhul.
Ainult kass häälitseb vaikselt, läbi une :D
Kadri ja teised olid natuke purjus kui minema hakkasid ja ma palusin Kadrilt ühte asja..et ta viskaks natuke prügi ära ja toimetaks veel hõõguva vesipiibu söe ohtutusse kohta.
Mis te arvate mis ta tegi?
Lähen alla, Kadri ja teised on minekul ja ääretult lõbusas tujus. Tunnen...mingi tugev plastmassi kõrbehais on üleval ja siis vaatan, prügikast suitseb :D
Kadri ise naerab aga vähemalt mõistis oma viga ja viis kiiresti prügikasti välja. Õnnelikult ei lõppenud see seik plastmassist prügikorvile mille põhjas on nüüd ilus must auk.

Loll tegu ?

YOU HAD ONE JOB!

Siis avaldaks ka õhtu ja ilmselt kogu kuu parima tsitaadi: " Mu emps on olnud ikkagi mu ema". Kristiina Suigusaar
Mina lähen nüüd magama
Kõike head!

Milgrenis näputööd tegemas

Eelmisel kolmapäeval peale kirvepoisse tuli Kaia meile Tallinnast külla. Jooksime ruttu poest läbi, tulime koju ja tegime head-paremat süüa ja siis läksime kiirest Anna Edasi kohvikusse, kus on megahea prantsuse shokolaadikook. Seal kiirustasime ka, et jõuda 18ks Milgreni portselanistuudiosse. Jõudsime. Seal oli väga mõnus õhkkond - küünlad põlesid laual, pakuti teed, küpsiseid, kooki. Istusime siis sinna teiste sekka ja saime hakata mustreid valima, mida oma tassidele maalida. Ja see polegi üldse kiire ega lihtne, vaid võtab väga kaua aega ja kannatlikkust :D Ja pead väga kindla käega tõmbama, et ilus joon jääks. Minu muster nägi lõpuks välja nagu 5 aastase tehtud :D Aga noh, nüüd vähemalt kõik usuvad, et see on ikka minu tehtud.

Kuna Kaia pidi järgmisel päeval tagasi Tallinnasse sõitma, siis tema tegi kiiresti oma tassi valmis, mis tuli väga ilus ja lahe:) Juhendajale ka meeldis väga. Meie Andraga lähme aga homme tagasi oma töid lõpetama.

Kevadine kolmapäev:)

Nüüd on siin küll ilm juba jälle tagasi talviseks muutunud, kuid vahepealsed paar päeva oli juba täitsa kevadine ja isegi päikest oli üle pika aja näha:)
Kasutasime seda ära ja käisime Supilinnas jalutamas, õnnestus ka mõningaid pilte teha, mida teile näidata.

Kellelgi on kitarr kadunud! Tegelikult juba sügisest saati ja siis oli kogu Herne tänav selliseid huvitavaid erinevaid kuulutusi täis. Loodetavasti jõuab kitarr ikka koju.

Kurikuulsad Supilinna kassid.

Päikesekell. Pidi töötama kah.

Marja tänav

Kui seda silti loed, oled juba sihikul!

Tänavakunst

Õlletehas. Vahel soojema ilmaga on sealt mööda minna täitsa õudne. See õlle ja pärmi hais lihtsalt tapab :D

Õlut saab osta ka!

:)

Kasside sekka ka üks laps

...ja eakam inimene

Apelsinipuu

Andra kodutänavas

Sibulad

Veeeeel kasse, neid on tõesti palju :D

Legendaarne Herne pood

Selline põnev juhtum ka. Jalutasime mööda jõeäärt linna poole ja vaatame, et kaks umbes 12 aastast poissi jalutavad jää peal! Jõgi on praegu juba pmst lahti sulanud, vett on igal pool. Vaatasime, et täitsa lollakad. Jalutame edasi...ja äkki märkan, et neil on mingid tokid käes, millega nad enda all olevat jääd lõhuvad :D ...aga ei, need ei ole tokid. KIRVED! Jah, nad lõhkusid kirvestega jõe keskelt jääd, mille peal nad ise seisid. Geniaalsus, geniaalsus. Kust üldse saavad kaks väikest poissi endale kirved?? Me ei osanud mitte midagi muud teha, kui et helistasime politseisse ja küsisime kas see on normaalne. Dispetśer oli ülimalt üllatunud ja tänas meid, et teatasime ja lubas patrulli kontrollima saata. 

Jalutasime veits maad edasi ja kamp väikseid tüdrukuid ronis jää peal, üks käis veel käna ka. Ja ausalt, jää ei ole enam üldse selline tugev, et selle peal jalutada võiks. Ääred on täiesti vesised ja lahti sulanud. Neid lapsi hirmutasime ise ja ütlesime, et nad sealt ära tuleks. Nad olid nii kohkunud, et ime et piss püksi ei tulnud :D

Selline kolmapäev siis seekord. Õhtul tegime veel muid põnevaid asju, aga sellest juba mõnes teises postituses!

NB! Muide, kui keegi oleks huvitatud meie majja elama tulema, siis see võimalus on täiesti olemas :D Otsime vähemalt kahte uut üürnikku, sest paar inimest lõpetab kooli ja kolib meie herne kommuunist välja. Seega, kui kellelgi huvi on, siis võib julgelt kommentaaridesse kirjutada!

Koristuspäev

Meil on allkorrusel konku, kus on alati väga palju pahna. Eile mõtlesime, et võtame kätte ja koristame selle laga ära, saame tühjad purgid kellelegi ära anda. (Kui keegi tahab, siis palun väga! :D)
Alguses tundus see muidugi mission impossible..aga hakkasime vaikselt ühest otsast kuidagi pihta ja lõpptulemus oli fantastiline :D

Leidsime sealt 6 kasti kellegi toitu - põhiliselt hoidiseid, aga oli ka nt kartuleid ja palju muud. Kõige paremad olid muidugi 2 kotitäit täiesti mädanenud ja hallitanud...tomateid? ma arvan, et need olid tomatid, aga ei hakanud täpsemalt tuvastama :D
Vähemalt on nüüd pikemaks ajaks murakamoosi varu olemas...

Lisaks tuli sealt välja poiste jalanõusid, mõned nende kossusärgid, palju ämblikke ja kõike muud võimalikku.
Võtsime jõulukaunistused ka lõpuks alla..nüüd oleme kevade tulekuks valmis :D

Leidsime ka ühe kastitäie mõngleid, mis olid kunagi kellelegi sünnipäevaks kingitud ja seisma jäänud. Tegime kass arturi kooki nendest, aga Herne poes polnud ka korralike iiriseid vaid olid mingid lehmakommi laadsed :D Ajasid asja ära küll ja ostsime kõik pakid poest ära, mis seal olid...aga ega seal palju polnud ka :D

Kass oli ka samal ajal all korrusel ja passis meiega seal ja uudistas ringi. Ja siis meil oli ahju uks lahti, kuna plaanisime kütma hakata ja tõime puid ka jne..ja siis ühel hetkel Andra hakkas ahju ust kinni panema...ja kass hüppas ahjust välja :D

MUCH AMAZE WOW RICE SO UNCOOKED

Tere hommikust!

Täna hommikul lähen alla kööki süüa tegema. Robert on ka seal ja just paneb enda riisikoti potti (kus vesi küll aurab aga ei kee). See, et ta riisi hommikul keetis, tundus olevat liiga hea, et olla tõsi. Tavaliselt sööb ta nutellaga saiu ja piraadikrõpse :)
Tundus olevat selline tavaline täiesti normaalne hommik.
Umbes 4-5 minutit hiljem kui ma seal ikka veel enda võileibu kokku sean, juhtub midagi ootamatut ja iseäranis pentsikut.
Robert vaatab kella. Seejärel võtab poti tulelt (vesi oli just keema hakkamas). Kallab vee, võtab riisikoti ja kallab riisi taldriku peale. Mainin ära, et riis ei olnud absoluutselt paisunud, terad olid korra sooja vett näinud.
Seejärel võtab külmikust uncle bensi kastme, paneb riisi peale ja sööb taldriku tühjaks.

Öised närvivapustused

Kirjutan täna meie maja poiste enne-ja-pärast-pidu rituaalidest.
Alati enne seda kui nad õhtul välja plaanivad minna, istuvad nad kolmekesi (või vahel ka neljakesi) all korrusel või siis keskel oma toas ja kuulavad täisvolüümil muusikat. Välja ei jõua nad enamasti mitte enne kahte öösel. Nädalapäev ei mängi üldse mingit rolli. Mitmel korral on olnud näiteks nii, et minul on järgmisel hommikul kell 8 arvestus. Kui siis sügisel läksin esimest korda neile ütlema, et võtke vaiksemalt, siis sain vastuseks, et mis lugu ma sooviksin, et nad lasevad? Ütlesin siis, et soovin vaikust ja nemad panid mingi vaikuse loo mängima :D

Ja muidugi, enne kui nad välja lähevad, lõhnastavad end nii, et seda odekolonni on terve maja täis. Siis teame juba, et umbes tund aega vetsu minna ei saa, kui ei taha just lõhnamürgitust saada.
Üleüldse pumpavad nad end enne väljaminekut ülimalt üles ja üritavad igat pidi väga mehelikud olla.
Üritavad olla vist midagi sellist:





Okei, majast välja saada on neid enamasti veel lihtne.
(Kuigi üks kord istusime vist vähemalt kella kolmeni ja üritasime neid majast välja saada, samal ajal kui üks neist rääkis, et võib siin majas kõike lõhkuda -ta avas õllepudeleid köögi laua vastu, ja kui ma ütlesin talle, et ta lõpetaks, siis vastas, et omanik ei saa talle midagi teha ja omanikku ei huvitagi jne. Ja teised laulsid samal ajal kõval häälel roppusi ja hüüdsid naabri nime.)

Aga see kui nad öösel tagasi koju tulvad...



Ja uskuge, alkohol on neilt selleks ajaks viinud igasuguse mõistuseraasu. Enamus kordadest hakkavad nad elektrikitarri mängima ja laulma. Kui nad ise muusikat ei mängi, lasevad kõlaritest. Tihtipeale tuleb neil ka geniaalne idee hakata keskel toas õhuhokit mängima (mis üürgab väga kõvasti) ja seda tehes ei hoia nad end tagasi.
Ja kui me neile siis hüüame (ja päris vihaselt muide), et võtku vaiksemalt - me magame! Siis kõigepealt nad muidugi ei kuule...ja kui oleme umbes kolm korda täiest kõrist karjunud, siis esmalt üks neist :
- "Ooot...pane muusika vait, keegi vist ütles midagi!? Mis on?"
- "Võtke vaiksemalt!! Meil on homme kool ja terve maja magab!!!"
- "Öh? Tegelt?"
KELL VIIS ÖÖSEL, KESET NÄDALAT, yes indeed!

Siis on umbes viieks minutiks vaikus...kuni neile nii poolkogemata jälle kitarr kätte satub. Ja nii see kestab kuni nad lihtsalt ära vajuvad.

Ükskord, kui olime juba tõesti väga mitmel korral neile hüüdnud, et nad vaiksemaks võtaksid, läks Andra lõpuks nende tuppa. Ja mis vaatepilt seal oli :D Üks poistest oli valgete bokserite väel maas looteasendis ja teine lebotas ristseliti voodis, teksapüksid pooleldi jalas...ja nii nad seal naersid ja vaatasid Andrale lolli näoga otsa, kui ta neile ütles, et jäägu vait :D
Andra tõmbas nende toa ukse sellise pauguga kinni, et terve maja värises ja mina üleval toas kartsin ja mõtlesin, et ei taha teadagi, mis nüüd juhtuma hakkab :D Aga poisse see ilmselgelt ei häirinud, umbes minuti pärast naersid nad samamoodi edasi.

Ükskord sügisel oli ka selline lugu, et see poiss, kes keskel toas elab (seal pole ust ja see on meiega pmst samas toas, ainult trepp viib üles) tõi öösel peolt tüdruku koju. Ja jutt ei lähe siin mitte nilbeks :D vaid hoopis..ärkasime Andraga sellepeale üles, et kuulsime kellegi nuttu. See tüdruk otse meie trepi all voodis nuttis. Algul ehmatasime ära, et mis juhtunud on. Aga siis kuulsime, et ta nutab ja halab : "Ma tahan TALLINNASSEE!!" Vahepeal itsitab ja siis jälle nutab: "Päriselt, see pole naljakas, ma tahan Tallinnasse!"



Ja nii käis see umbes ma ei tea kui kaua aega järjest, kuni meil üle viskas ja tahtsime juba hüüda, et lihtsalt hakka astuma! :D Aga olime ikkagi viisakad ja palusime neil järjekordselt lihtsalt vaiksemalt võtta..

Sellised lood meie majas on iganädalased. Kindlasti kirjutame millalgi veel lisa.

Muide, lisasime ka Sandra siia blogisse, nii et varsti võib hakata ka temalt lugusid ootama! :)

Supilinn

Tere,

Mõtlesin, et jutustan natuke siis supilinnast üldiselt. Kõige rohkem meeldib mulle selle juures see, et see pole nagu otseselt linn ja pole ka maakoht. Siin on väga rahulik. Mõned inimesed teavad seda kui pigem kriminaalset kanti, kuid mina ei ole siin kuritegevusega kokku puutunud. Ainult ükskord vist varastati mu ratas ära aga ma süüdistan pigem ennast selles, sest ma ei lukustanud seda kunagi. Mulle meeldib mõelda, et mu ratas lihtsalt läks ise rändama, uusi paiku avastama ja uute inimestega kohtuma :)

Samuti mulle tundub, et siin on palju joodikuid. See võib ainult mulle nii tunduda, sest meie naaber on Supilinna ja Tartu kuulsus Lembit, kellel on väikesed joogiprobleemid. Ma ei mõista teda hukka, meil on lihtsalt erinevad elustiilid. Kui ma supilinna kolisin siis ma sain temaga kohe tuttavaks. Ta on selline tore vanamees ja nägi tol ajal väga jõluvana moodi välja. Parandamatu jutupaunik, väga huvitav karakter.
Kui ta juba jutuosta lahti saab siis võid arvestada, et 20 minutit ikka läheb. Kuulsin igasuguseid põnevaid lugusid tema nooruspõlvest ja sellest kuidas ta saab hästi läbi Merle Jäägeriga.
Nüüd 3 aasta jooksul olen ma hakanud teda harvemini nägema. Selle põhjuseks on ilmselt halvad sõbrad, terviseprobleemid jms. Lembitust tuleb ka kindlasti hiljem eraldi postitus, sest tema kohta on lihtsalt liiga palju kirjutada.

Supilinnas oleks aeg nagu seisma jäänud. Puhastavalt mõjub siin elamine. Supilinna elanikud harrastavad siin permakultuuri. Aknalauad ja aiatagused on täis istutatud erinevaid taimi ja köögivilju. Siin kasvatavad inimesed rohkem, seda mida söövad..isegi kui ruumi pole leiavad kas akanalaua või peenrajupi kuhu midagi kasvama panna. Olen näinud kohti kus on kanaaed ja kanad. Lihtsad elamistavad, kõik on hästi kodune.
Siin on hästi vaikne ja kuidagi harmooniline õhkkond, see on kohe tunda piirilt. Linna kära jääb kohe seljataha kui astud näiteks Herne tänavale sisse. Muidugi visuaalselt iseloomustavad seda kanti ühekõrgused puumajad tänava ääres. Siin on palju maju kus elavad sees pered, kes on korteri/maja seest korda teinud või lausa restaureerinud ja see näeb veel eriti hubane ja ilus välja.
Mõni näeb välja nagu hakkaks kohe kokku kukkuma aga kui natukenegi aknast sisse näed siis näib seal käivat väga hubane ja muretu elu. Mõni maja, näeb eriti huvitav välja ja siin on aedu ja koerakuute mis on imematerjalidest kokku klopsitud.
Supilinna Selts korraldab ka ilusamate ja huvitavamate majade konkursse.Siin on ka mõni uuem maja aga üldmulje Supilinnast ja tema vanadest puumajadest säilib. See on vaatamisväärsus omaette.

Iga kevad toimuvad siin ka Supilinna päevad, mille raames korraldatakse laatasid, jutuõhtuid kellegi aias, piknikke, kontserte, palju lahedaid üritusi lastele ja ekskursioone Supilinna peal. See aeg on väga lahe, sest siis on juba mõnusalt soe ja inimesi on eriti palju väljas. Rahvas grillib ja lapsed müüvad tänavanurgal isevalmistatud vahvleid.

Laste kasvatamiseks on Supilinn väga hea koht. Tundub, et nad on normaalsemate prioriteetidega. Siin elavad rohkem boheemlaslikud, looduslähedasemad ja kodukootud inimesed kes kasvatavad oma lapsi natuke teistmoodi. Tean seda ka sellepärast, et olen hoidnud siin 3 aastat kahte last ja ka muude siin kandi lastega kokku puutunud. Siinsed lapsed on kaugemad nutitelefonidest, arvutimängudest ja nad pigem sõidavad õues rattaga või turnivad puu otsas. Kas see on hea või halb on igaühe enda otsustada muidugi :)
Lahe oli ükskord näha last, kes istus aia otsas ja mängis flööti ja ükskord sõitis üks väike poiss üherattalise jalgrattaga kiirustades herne poe poole :D Linnas-imelik, Supilinnas-normaalne.

Herne pood on ainuke mille pärast on vahel siin kuulda lärmi. Üksikud purjus ossid käivad herne poest burgerit ostmas ööseti. Herne pood on üks väga legendaarne koht. See on 24/7 lahti ja kunagi sai sealt öösel alkoholi kätte. Päeval käivad seal töömehed lõunat ja lapsed kommi ostmas. Herne poes leidub absoluutselt kõike! Sealt saab soetada isegi Herne poe logoga t-särgi. Väga harva olen kohanud inimest kes ei ole kuulnud sellest poest. Selle poe müüjad on eraldi nähtus. Kõik nad on omamoodi huvitavad. Üks on kuri, teine on natuke aeglase taibuga ja kolmandal käib peika ööseti akna taga. Öösel poe sisse ei saa ja teenindatakse läbi luugi ( lased kella ja tulevad avavad luugi). Meie maja rahvas on seal tihe külaline, sest me elame kõigest kaks maja eemal ja meil on isegi herne poe sooduskaart. Siin kandis on veel see hea pluss, et väga pole vahet mis sa selga paned kui poodi või kuskile lähedal asuvasse kohta pead minema. Ma ei tea miks, aga see on täiesti okei kui sa lähed lõhkistes pidžaama pükstes, poriste kummikutega, sassis peaga ja padjanäoga herne poodi. Minule ja Kadrile peaks antama lausa auhind selle eest, kui jubedad me oleme välja näinud kui poes oleme käinud :D Ma ei tee nalja.

Selline agulielu siin siis käibki. Ma ilmselt ei tea ja ei ole näinud piisavalt, sest ma olen kõigest 3 aastat siin elanud ja on inimesi kes oskaks paremini kirjeldada aga ehk suutsin mingi pealiskaudse kirjelduse anda. Ma üritan leida ja teha pilte ka juurde millalgi:)

Jääge ootama

Tsau !

Guess who's back? Back again..

Meie kiiiisumiiiisu tuli koju tagasi!
Tundis kohe kodu ära ja oli niii niii õnnelik!

Lisaks...helistasin eile Eesti Energiasse...ja peame elektriku koju kutsuma, kes kontrollib üle meie värgid siin. Sest kõik ütlevad, et see ei ole lihtsalt võimalik, et me tarbime üle 900kWh ühe kuuga.

Aa ja eile :D vaatasin et oi! hiirelõks on jälle kinni hüpanud, aga kuna see oli kapis taha poole lennanud, siis ma ei näinud kas seal hiir ka sees on. Läksin siis vaatama, olin vaimselt ettevalmistunud juba ja puha. Ja näengi..et midagi seal tõesti on. Tõmban siis selle hinge kinni hoides söögipulkadega lähemale ja...seal on hoopis kivikõva suur saia nukk :D Pole õrna aimugi kuidas see sinna sai. Ju siis Kettlil oli kukkunud vms :D sest me oleme siin praegu ainult kahekesi ja mina saia ei söö.

Ning meie jääaeg siin majas on vist lõpuks ometi läbi! Köögi kraan on veel endiselt jääs, aga...allkorrusel suutisin eile õhtul kütta juba 20!!! kraadini! Ohsavana, elan nagu saunas.