Supilinn

Tere,

Mõtlesin, et jutustan natuke siis supilinnast üldiselt. Kõige rohkem meeldib mulle selle juures see, et see pole nagu otseselt linn ja pole ka maakoht. Siin on väga rahulik. Mõned inimesed teavad seda kui pigem kriminaalset kanti, kuid mina ei ole siin kuritegevusega kokku puutunud. Ainult ükskord vist varastati mu ratas ära aga ma süüdistan pigem ennast selles, sest ma ei lukustanud seda kunagi. Mulle meeldib mõelda, et mu ratas lihtsalt läks ise rändama, uusi paiku avastama ja uute inimestega kohtuma :)

Samuti mulle tundub, et siin on palju joodikuid. See võib ainult mulle nii tunduda, sest meie naaber on Supilinna ja Tartu kuulsus Lembit, kellel on väikesed joogiprobleemid. Ma ei mõista teda hukka, meil on lihtsalt erinevad elustiilid. Kui ma supilinna kolisin siis ma sain temaga kohe tuttavaks. Ta on selline tore vanamees ja nägi tol ajal väga jõluvana moodi välja. Parandamatu jutupaunik, väga huvitav karakter.
Kui ta juba jutuosta lahti saab siis võid arvestada, et 20 minutit ikka läheb. Kuulsin igasuguseid põnevaid lugusid tema nooruspõlvest ja sellest kuidas ta saab hästi läbi Merle Jäägeriga.
Nüüd 3 aasta jooksul olen ma hakanud teda harvemini nägema. Selle põhjuseks on ilmselt halvad sõbrad, terviseprobleemid jms. Lembitust tuleb ka kindlasti hiljem eraldi postitus, sest tema kohta on lihtsalt liiga palju kirjutada.

Supilinnas oleks aeg nagu seisma jäänud. Puhastavalt mõjub siin elamine. Supilinna elanikud harrastavad siin permakultuuri. Aknalauad ja aiatagused on täis istutatud erinevaid taimi ja köögivilju. Siin kasvatavad inimesed rohkem, seda mida söövad..isegi kui ruumi pole leiavad kas akanalaua või peenrajupi kuhu midagi kasvama panna. Olen näinud kohti kus on kanaaed ja kanad. Lihtsad elamistavad, kõik on hästi kodune.
Siin on hästi vaikne ja kuidagi harmooniline õhkkond, see on kohe tunda piirilt. Linna kära jääb kohe seljataha kui astud näiteks Herne tänavale sisse. Muidugi visuaalselt iseloomustavad seda kanti ühekõrgused puumajad tänava ääres. Siin on palju maju kus elavad sees pered, kes on korteri/maja seest korda teinud või lausa restaureerinud ja see näeb veel eriti hubane ja ilus välja.
Mõni näeb välja nagu hakkaks kohe kokku kukkuma aga kui natukenegi aknast sisse näed siis näib seal käivat väga hubane ja muretu elu. Mõni maja, näeb eriti huvitav välja ja siin on aedu ja koerakuute mis on imematerjalidest kokku klopsitud.
Supilinna Selts korraldab ka ilusamate ja huvitavamate majade konkursse.Siin on ka mõni uuem maja aga üldmulje Supilinnast ja tema vanadest puumajadest säilib. See on vaatamisväärsus omaette.

Iga kevad toimuvad siin ka Supilinna päevad, mille raames korraldatakse laatasid, jutuõhtuid kellegi aias, piknikke, kontserte, palju lahedaid üritusi lastele ja ekskursioone Supilinna peal. See aeg on väga lahe, sest siis on juba mõnusalt soe ja inimesi on eriti palju väljas. Rahvas grillib ja lapsed müüvad tänavanurgal isevalmistatud vahvleid.

Laste kasvatamiseks on Supilinn väga hea koht. Tundub, et nad on normaalsemate prioriteetidega. Siin elavad rohkem boheemlaslikud, looduslähedasemad ja kodukootud inimesed kes kasvatavad oma lapsi natuke teistmoodi. Tean seda ka sellepärast, et olen hoidnud siin 3 aastat kahte last ja ka muude siin kandi lastega kokku puutunud. Siinsed lapsed on kaugemad nutitelefonidest, arvutimängudest ja nad pigem sõidavad õues rattaga või turnivad puu otsas. Kas see on hea või halb on igaühe enda otsustada muidugi :)
Lahe oli ükskord näha last, kes istus aia otsas ja mängis flööti ja ükskord sõitis üks väike poiss üherattalise jalgrattaga kiirustades herne poe poole :D Linnas-imelik, Supilinnas-normaalne.

Herne pood on ainuke mille pärast on vahel siin kuulda lärmi. Üksikud purjus ossid käivad herne poest burgerit ostmas ööseti. Herne pood on üks väga legendaarne koht. See on 24/7 lahti ja kunagi sai sealt öösel alkoholi kätte. Päeval käivad seal töömehed lõunat ja lapsed kommi ostmas. Herne poes leidub absoluutselt kõike! Sealt saab soetada isegi Herne poe logoga t-särgi. Väga harva olen kohanud inimest kes ei ole kuulnud sellest poest. Selle poe müüjad on eraldi nähtus. Kõik nad on omamoodi huvitavad. Üks on kuri, teine on natuke aeglase taibuga ja kolmandal käib peika ööseti akna taga. Öösel poe sisse ei saa ja teenindatakse läbi luugi ( lased kella ja tulevad avavad luugi). Meie maja rahvas on seal tihe külaline, sest me elame kõigest kaks maja eemal ja meil on isegi herne poe sooduskaart. Siin kandis on veel see hea pluss, et väga pole vahet mis sa selga paned kui poodi või kuskile lähedal asuvasse kohta pead minema. Ma ei tea miks, aga see on täiesti okei kui sa lähed lõhkistes pidžaama pükstes, poriste kummikutega, sassis peaga ja padjanäoga herne poodi. Minule ja Kadrile peaks antama lausa auhind selle eest, kui jubedad me oleme välja näinud kui poes oleme käinud :D Ma ei tee nalja.

Selline agulielu siin siis käibki. Ma ilmselt ei tea ja ei ole näinud piisavalt, sest ma olen kõigest 3 aastat siin elanud ja on inimesi kes oskaks paremini kirjeldada aga ehk suutsin mingi pealiskaudse kirjelduse anda. Ma üritan leida ja teha pilte ka juurde millalgi:)

Jääge ootama

Tsau !