Üks lugu ka eelmisest aastast. Enne seda, kui Andra Barcasse kolis, elasime maja ülerahvastatuse tõttu umbes nädal aega kahekesti väga väikeses toas, selles samas, kus Sandra praegu elab. Ära märkimist vajab vist see, et Fredi ei tulnud kunagi sinna väikesesse tuppa, alati rääkis kinnise ukse tagant. Lihtsalt alati :D 

Üks õhtu õppisime või tegime seal parasjagu midagi voodi peal väga lebos asendis, mõlemal läpakad nina all. Ühel hetkel hakkas Andra laulma. Aga mitte niimodi, nagu tavaliselt inimesed laulavad, vaid ta ümises ja tegi tõepoolest sellist looma häält, et ma ei oska kirjeldadagi. Ja ta tegi seda mingi 5min jutti, kui mitte rohkem. Isegi mulle hakkas see vaikselt pinda käima. Ühel hetkel astub Fredi imestunud näoga uksest sisse ja küsib, et mis looma me kinni oleme püüdnud. Meie mõlemad muidugi kohkusime, itsitasime ja Andra jäi koheselt vait, näidates sõrmega minu peale. Ehk siis Fredi oli ilmselt veendunud, et mina tegin seda debiilset häält..

See oli vist ka esimene ja viimane kord kui ta seal toas käis. ...või siis siiski mitte. Kuulsin, et ükskord käis ta seal toas ka siis, kui mind kodus polnud. Tal oli töölt tulevale Hillarile vaja kausist vett pähe kallata akna kaudu :D

Fredi kokanurk 1

See juhtus kunagi ammu aga väärib kirjutamist.

Fredi Kairile : " Kuuuuule, kui ma mune tahan keeta...kas ma pean mune keetma koorega või ilma?"

...

...

#20

Kahekümnes postitus, jeejee :)

Kuna Kadri niivõrd lahke käega kassi toidab, on ta (loe: kass mitte Kadri) nüüd selle paari nädalaga nii paksuks läinud et tal on lõualott. Ah et pole näinud topeltlõuaga kassi? Küllaltki kummaline vaatepilt, näeb suhteliselt isase kõutsi moodi välja (kandiline nägu ja selline paras paksu) :D

Iseenesest võiks iga postituse alla teha ka paranormal-activity-paranoia-nurga (PAP-nurga), sest mida vähem inimesi siin majas on, seda õudsemaks läheb. Ilmselt ei aita ka see, kui su toanaabriks on kohalik paanikameister isiklikult. Natuke jabur ehk on mõelda, et "kui õudne oleks kui keegi praegu meie aknale koputaks" ja enne magamaminekut välisukse kontrollimine ei tundu ehk ka just suure pingutusena (neile kes ei tea majaplaani ja seda kui oh-kui-raske see tegelikult on). :D
Kuigi ma tegelikult ju tean, et see kõik on jama, siis on probleem vist selles et me oleme mõlemad kaastundlikud paanitsejad, st kui üks tuleb oma ideega lagedale pole nagu otseselt südant ka seda täielikult maha teha. (seda enam seda pimedas toas ja kui und ei tule ja ühtki normaalset mõtet peas ka mitte)


Ja kuna selle blogi algmõte (vist) oli kirjeldada natuke supilinna elu ka, siis pean ära märkima selle et meie tänava otsas helesinises majakeses (mitte päris muumimaja aga müstikat on umbes sama palju) üks muhe vanamees praadis kartuleid. Lõhna oli tunda juba peaaegu et Kloostri tänava nurgalt, raadio Uuno muusikalisi vahepalu oli kuulda õnneks alles sellesama maja eest.

(Ilmselt nüüd saadakse aru, et see pole väga hea mõte et ma siia kirjutan ja ma seda enam ei tee.)  

***********************************
"Ma räägin Andraga......."
"Andra räägib mida ta täna söönud on....."
"Ma tahan ka süüa, ma tahan Tallinnasse"

Ülllllatuuuus

Laupäeval korraldasime Kristiinale üllatus-sünnipäevapeo. Plaan oli selline, et Kristiina arvas, et me läheme teatrisse ja enne seda tuleme meie juurde natukeseks istuma, sööma-jooma. Aga tegelikult olid selleks ajaks kui Kristiina siia jõudis, tema sõbrad kõik üleval korrusel pimedas õhupallidega peidus.

Päev otsa koristasime Sandraga maja ära, ka need kohad, mis tavaliselt kõigil ununevad :D Siis umbes viie paiku jõudisd Andra ja Karl ka siia ja hakkasime õhupalle täis puhuma, viineripirukaid tegema ja booli segama.

Aeg möödus väga lõbusalt, aga vahepeal olid ka mõned natuke kummalised hetked. Nimelt võtsin ma enda arvates täis veepudeli külmkapist välja ja panin laua peale. Umbes 15min pärast oli sealt veidi alla poole kadunud :D Andra hakkas kohe Sandrat süüdistama, ütles et ta ise nägi kui Sanja seda jõi :D Aga Sandra oli kindel et ta ei olnud seda joonud. Ühesõnaga keegi ei tea kuhu see kadus :D See vesi polegi üldse oluline aga naljakas oli see, et see kadunud oli ja keegi ei teadnud, kuhu :D
Teine kummaline asi on see, et Sandra läks Herne poest midagi tooma. Viie minuti pärast kuulsime me kõik, kuidas keegi uksest sisse koju tuli. Paar minutit läks mööda ja tuppa keegi ikka ei tulnud, seega ma vaatasin esikusse ja seal polnud ka kedagi. Mõtlesime, et küllap Sandra unustas midagi ja läks poodi tagasi. Kuid jällegi, ei. Tema ei käinud vahepeal kodus :D
PARANOIA



Igaljuhul, varsti jõudsid ka kõik teised kohale ja umbes kümme minutit enne Kristiina tulekut liikusime kõik üles korrusele. Hetkel, kui me teadsime, et Kristiina on juba Herne poe ees, ehk siis kohe-kohe kohal, helistas veel üks hiljaks jäänud külaline, kes ootas all värava ees, seega oli meil päris korralik paanika :D
Andra jooksis ja kiirustas nii, et ahjuroop kukkus suure pauguga maha, ma ise ajasin kõlarid maha jne jne.

Lõpuks jõudsid Kristiina ja Kerttu kohale ja läksime koos üles, Andra pani tule põlema ja kõik hüppasid välja ja ÜLLATUS! :D Kristiina ei aimanud midagi ette ja oli tõesti väga üllatunud, mis rõõmustas meid kõiki väga-väga.



Pidu ise oli ka tore ja lõbus. Kahjuks pidid paljud juba varakult ära minema, aga pidu kestis umbes kella nelja-viieni.


Üks uudis veel, täna hommikul käis elektrik ja kõik on meil siiski korras :D Lihtsalt boiler võtab ilmselt palju elektrit jne. Niiet vargust siin ei toimu siiski, hehe :D

Ja me suutsime täna Sandraga kassi konkusse kinni panna kogemata :D Tõstsime sealt asju välja, et elektrik kilbini pääseks..ja kass oli konkusse sisse roninud. Panime ukse kinni ja vaatasime telekat ja sõime ja siis mingi 10min pärast umbes kuulsime kuskilt kaugelt väga vaikset ja hädist kräunumist...vaatasime üksteisele otsa, siis konku ukse suunas ja...tegin ukse lahti ja tõsi, kass hüppas sealt välja :D

Hiirejaht

Hiired jälle majas platsis. Täna öösel kuulsin kohati mingit lärmi ja mõtlesin, et naabrid mööbeldavad ringi.
Hommikul selgus hoopis tõsiasi, et kass oli öösel ühe hiirekese Kettli tuppa hirmutanud ning hiir hüppas otsejoones Kettli voodisse. Kettli hüppas seepeale loomulikult väkkiirelt tooli peale ja tõstis voodilt madratsi ära - hiir jäi voodi ja seina vahele kinni. Kettli haaras koroona kepi ja üritas sellega hiirt minema hirmutada. Ei õnnestunud. Niimodi nad siis pool tunnikest maadlesid, kuni lõpuks kassil õnnestus hiir tagasi alla korrusele hirmutada. Ma ise oleks ilmselt südari saanud, kui hiir mu voodisse hüppaks :D
Igaljuhul, nüüd ma loodan, et hiir meie tuppa ei tule. Meil ei ole ust ka ees, Kettli saab vähemalt ukse alla midagi ette panna ja barrikaadi ukse ette ehitada, aga meil ei anna sellest kardinast väga midagi leiutada :D

Lisaks...kui Kettli madratsi voodi pealt ära võttis, siis...noh tegelikult see polegi nii üllatav (ta elab seal toas, kus enne teda elasid kaks poissi). Igaljuhul madratsi alt tuli välja 3 kahvlit, purgikaasi ja muud huvitavat..



Tegelt ka :D Kuidas, miks...need on ainult vähesed küsimused mis mul peas on :D

Uued üürnikud

Kirjutasin juba ükskord, et otsime uusi majakaaslasi. Nüüd lõpuks on meie otsingud vilja kandnud.
Nimelt on huvilisi lausa 4. Kohti on kahjuks küll ainult 2.
Igaljuhul, neljapäeva hommikul tuli tuba vaatama üks tüdruk. Ta oli väga tõsine ja uuris ja puuris selle maja kohta kõike. Ma ei osanud kõigele isegi vastata :D Ta oli tõesti väga põhjalik ja uuris ikka kõike korralikult, vaatas isegi ahju sisse :D Kui ta oli ära läinud, siis omavahel rääkisime, et veidi imelik oleks kui ta siin elaks, aga lootsime ikkagi et ta tuleb, sest raha on ju vaja :D neljakesi elades on üür ikka ülemõistuse kõrge.

Järgmisel õhtul tuli aga üks teine tüdruk tuba vaatama. Ja tema oli väga tore, mõtlesime kohe, et tema selle toa endale ka saab. Ta ise oli ka majast väga vaimustunud, juba all korrusel õhkas kui lahe siin on :D
Kahjuks..umbes tund aega peale teda tuli tuba vaatama ka üks poiss. Ja me küll lootsime, et äkki ta tahab keskele trepi alusesse tuppa minna. Tegime enne tema tulekut seal toas ka väikseid ümberkorraldusi ja üritasime teha nii, et see tuba oleks ikka igatepidi väga mehelik :D panime poiste kitarrid kõik sinna ja sokid ja kõik poiste asjad :D Aga kahjuks polnud sellest mingit abi...ta tahtis ainult väiksesse tuppa. Hea asi oli see, et tema oli nõus ka kohe üüri maksma. Ehk siis sel korral sai otsustavaks ... raha. Sellele tüdrukule oli küll väga kahju ära öelda ja ta ise tundus ka väga õnnetu, aga mis parata.

Õnneks kirjutas üks poiss meile veel. Ja tema on keskmise toaga täiesti nõus. Kuigi ta ei ole tuba veel isegi näinud..aga kolmapäeval pidi tulema.

See uus poiss, kes väikesesse tuppa kolis, tuli juba eile ja kuna Andra kolis ka eile välja, siis tegime Sandraga superkiiret kolimist, tõstsime tuba veits ümber ka ja tõime tema asjad kõik siia üles.

Muud väga polegi vist kirjutada täna. Muidu on olnud selline rahulik nädalavahetus.
Aa ja Robertil käisid eile mingid tüdrukud külas..ja tulid siia üles ka ja vaatasid meie toa ka üle..ja neile oli iga asi nunnu. Kõik. Ka kassi wc :D Ja meie pesukuivatus viis...see on lihtsalt nagu...ma ei tea...nagu..nunnu noh.