Öised närvivapustused

Kirjutan täna meie maja poiste enne-ja-pärast-pidu rituaalidest.
Alati enne seda kui nad õhtul välja plaanivad minna, istuvad nad kolmekesi (või vahel ka neljakesi) all korrusel või siis keskel oma toas ja kuulavad täisvolüümil muusikat. Välja ei jõua nad enamasti mitte enne kahte öösel. Nädalapäev ei mängi üldse mingit rolli. Mitmel korral on olnud näiteks nii, et minul on järgmisel hommikul kell 8 arvestus. Kui siis sügisel läksin esimest korda neile ütlema, et võtke vaiksemalt, siis sain vastuseks, et mis lugu ma sooviksin, et nad lasevad? Ütlesin siis, et soovin vaikust ja nemad panid mingi vaikuse loo mängima :D

Ja muidugi, enne kui nad välja lähevad, lõhnastavad end nii, et seda odekolonni on terve maja täis. Siis teame juba, et umbes tund aega vetsu minna ei saa, kui ei taha just lõhnamürgitust saada.
Üleüldse pumpavad nad end enne väljaminekut ülimalt üles ja üritavad igat pidi väga mehelikud olla.
Üritavad olla vist midagi sellist:





Okei, majast välja saada on neid enamasti veel lihtne.
(Kuigi üks kord istusime vist vähemalt kella kolmeni ja üritasime neid majast välja saada, samal ajal kui üks neist rääkis, et võib siin majas kõike lõhkuda -ta avas õllepudeleid köögi laua vastu, ja kui ma ütlesin talle, et ta lõpetaks, siis vastas, et omanik ei saa talle midagi teha ja omanikku ei huvitagi jne. Ja teised laulsid samal ajal kõval häälel roppusi ja hüüdsid naabri nime.)

Aga see kui nad öösel tagasi koju tulvad...



Ja uskuge, alkohol on neilt selleks ajaks viinud igasuguse mõistuseraasu. Enamus kordadest hakkavad nad elektrikitarri mängima ja laulma. Kui nad ise muusikat ei mängi, lasevad kõlaritest. Tihtipeale tuleb neil ka geniaalne idee hakata keskel toas õhuhokit mängima (mis üürgab väga kõvasti) ja seda tehes ei hoia nad end tagasi.
Ja kui me neile siis hüüame (ja päris vihaselt muide), et võtku vaiksemalt - me magame! Siis kõigepealt nad muidugi ei kuule...ja kui oleme umbes kolm korda täiest kõrist karjunud, siis esmalt üks neist :
- "Ooot...pane muusika vait, keegi vist ütles midagi!? Mis on?"
- "Võtke vaiksemalt!! Meil on homme kool ja terve maja magab!!!"
- "Öh? Tegelt?"
KELL VIIS ÖÖSEL, KESET NÄDALAT, yes indeed!

Siis on umbes viieks minutiks vaikus...kuni neile nii poolkogemata jälle kitarr kätte satub. Ja nii see kestab kuni nad lihtsalt ära vajuvad.

Ükskord, kui olime juba tõesti väga mitmel korral neile hüüdnud, et nad vaiksemaks võtaksid, läks Andra lõpuks nende tuppa. Ja mis vaatepilt seal oli :D Üks poistest oli valgete bokserite väel maas looteasendis ja teine lebotas ristseliti voodis, teksapüksid pooleldi jalas...ja nii nad seal naersid ja vaatasid Andrale lolli näoga otsa, kui ta neile ütles, et jäägu vait :D
Andra tõmbas nende toa ukse sellise pauguga kinni, et terve maja värises ja mina üleval toas kartsin ja mõtlesin, et ei taha teadagi, mis nüüd juhtuma hakkab :D Aga poisse see ilmselgelt ei häirinud, umbes minuti pärast naersid nad samamoodi edasi.

Ükskord sügisel oli ka selline lugu, et see poiss, kes keskel toas elab (seal pole ust ja see on meiega pmst samas toas, ainult trepp viib üles) tõi öösel peolt tüdruku koju. Ja jutt ei lähe siin mitte nilbeks :D vaid hoopis..ärkasime Andraga sellepeale üles, et kuulsime kellegi nuttu. See tüdruk otse meie trepi all voodis nuttis. Algul ehmatasime ära, et mis juhtunud on. Aga siis kuulsime, et ta nutab ja halab : "Ma tahan TALLINNASSEE!!" Vahepeal itsitab ja siis jälle nutab: "Päriselt, see pole naljakas, ma tahan Tallinnasse!"



Ja nii käis see umbes ma ei tea kui kaua aega järjest, kuni meil üle viskas ja tahtsime juba hüüda, et lihtsalt hakka astuma! :D Aga olime ikkagi viisakad ja palusime neil järjekordselt lihtsalt vaiksemalt võtta..

Sellised lood meie majas on iganädalased. Kindlasti kirjutame millalgi veel lisa.

Muide, lisasime ka Sandra siia blogisse, nii et varsti võib hakata ka temalt lugusid ootama! :)