sügiseks võtsin vene keele vabaaineks..
+ mõned slaavi veretilgad mis minus olema peaksid, võiksid iseenesest ka kuidagi kasulikkust üles näidata. (siiani vaid avaldunud kannatamatuses)...
aga eks õpin natuke keelt, äkki jõuavad head omadused ka järele ;)
Mu fantastiline blogikaaslanna (jep, see on sõna) peaks tänu erialasele keelele ka hakkama saama...
Palju seda vene keelt ikka Tartus vaja läheb, nii kaua kuni нет, спасибо ütlemisega hakkama saame, oleme võitmatud. Annelinnas veel päris oma kohta ei ole, eks lähikuudel otsime tõsisemalt. Ma suhteliselt kindlalt arvan et kuskile paneelmajja me ikkagi lõpuks jõuame. (fun fact: elasin esimese eluaasta Lasnamäel 1-toalises. Sellest ajast ei mäleta küll midagi aga ega see väga hull ei saanud olla, sest koledad asjad kipuvad ikka paremini meelde jääma.)
Olen juba ammu jõudnud arusaamani et ilma meelitusteta ei jõua elus kuhugi. :)
No comments:
Post a Comment